30.06.2007

Paljud meist on seisnud probleemi ees mida teha mittetöötava või kasutu televiisori, külmkapi või mobiiltelefoniga, kas panna prügikasti nagu kõik muud jäätmed või jätta prügikasti kõrvale?

Probleem on leidnud lahenduse, sest alates 13. jaanuarist 2005.a. hakkas kehtima tootjavastutus elektri- ja elektroonikatoodete ( EES ) jäätmetele, mis tähendab, et kõikidel  müüjatel on kohustus võtta tarbijalt tasuta vastu kasutuks muutunud seadmed.
Elektri- ja elektroonikajäätmed ehk elektroonikaromud on kodumajapidamises kasutatavad erinevad elektrilised kodumasinad.  Vastavalt jäätmeseadusele on vaja kasutuselt kõrvaldatud või vananenud seadmed eraldi koguda ja käidelda. Enamlevinud elektroonikaromud on:
1)         Suured kodumasinad ( külmikud, pesumasinad, pesukuivatid, nõudepesumasinad, toiduvalmistamise masinad, elektripraeahjud ja -keeduplaadid, mikrolaineahjud, elektrilised kütteseadmed, elektriradiaatorid, elektriventilaatorid, kliimaseadmed ).
2)         Väikesed kodumasinad ( tolmuimejad, õmblusmasinad, triikrauad, röstrid, kohvimasinad, juukselõikustehnika, habemeajamisaparaadid, massaažiaparaadid, kellad, kaalud ).
3)         Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed ( arvutid, bürookombainid, printerid, koopiamasinad, elektri- ja elektronkirjutusmasinad, tasku- ja lauakalkulaatorid, faksid, telefonid, mobiiltelefonid ).
4)         Tarbeelektroonika ( raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, helivõimendid, muusikariistad ).
5)         Valgustusseadmed.
6)         Elektrilised tööriistad ( puurid, saed, niidukid ).
7)         Elektrilised mänguasjad ja spordivahendid.
8)         Seire- ja valveseadmed ( suitsuandurid ).
9)         Meditsiiniseadmed.

10)       Automaadid.

Kodumajapidamistes kasutatavad elektroonikaseadmed sisaldavad teadaolevalt palju erineval hulgal keskkonnaohtlikke komponente nagu näiteks elavhõbe, tina, kaadmium, freoon, mis muudavad elektroonikajäätmed tervisele ja keskkonnale kahjulikuks. Seepärast peabki igal elektri- ja elektroonikatoote jäätme valdajal olema võimalus probleemtoode spetsiaalsesse kogumiskohta tasuta ära anda.

Seaduse kohaselt on kõik elektroonikaseadmeid müüvad kauplused kohustatud eraisikult tasuta tagasi võtma müüdava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud jäätmeid. Seda juhul, kui müügikohast kümne kilomeetri raadiuses ei ole nende jäätmete avalikku kogumispunkti. Teisisõnu mobiiltelefone müüval kauplusel on kohustus vastu võtta mobiiltelefone, kuid ei ole kohustust vastu võtta kasutuskõlbmatuid külmkappe ja vastupidi. Samas ei pea sa midagi ostma, et vana seadet üle anda.
Juhul kui müügikohast 10 km raadiuses on olemas elektroonikaromu kogumiskoht, siis võetakse jäätmeid kaupluses vastu üks-ühele sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu.
Külmutuskapi või TV-seadme üleandmisel tuleb arvestada, et tasuta vastuvõetav seade peab olema terve, seadmed ei tohi sisaldada muid jäätmeid või olla muul moel saastunud.  Terveks loetakse seadet, mis on kompleksne ilma suurte väliste purustusteta, sisaldab olulisi osi nagu näiteks trafo, kompressor, emaplaat, kineskoop, millel võivad puududa väheolulised või eraldikogutavad osad, nagu toitejuhe, riiulid, sahtlid, käepide, väline toiteplokk, aku või patareid.
Elektroonikaromude vastuvõtmisest võib keelduda, kui nad on saastunud või ohustavad vastuvõtupersonali või takistavad edasist käitlust. Elektroonikaromude transpordil ja üleandmisel tuleb vältida nende purunemist.
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid koguvad elektroonikat müüvad kauplused, jäätmejaamad, elektroonikajäätmete kogumispunktid ja kogumisringid.
Järvamaal saab elektri- ja elektroonikatoodete jäätmeid üle anda peale elektroonikat müüvate kaupluste ka Türi Jäätmejaama ning Väätsa Prügilasse. Lisaks on mugavaks võimaluseks anda jäätmed üle kogumisringi käigus, mida teenindab samuti Väätsa Prügila AS.
Alates 15.07.2007.a. hakkas EES-Ringlus esimesena rakendama tasu mittekomplektsete külmkappide vastuvõtul. Vastuvõtu tasu on 100 EEK tükk. Elektroonikaseadmete Ringlus ( EES-Ringlus ) loeb mittekomplektseteks need külmkapid, milledel puudub vähemalt kompressor või mingi osa jahutusaine torustikust. Seadmed ei kuulu tasuta vastuvõtmisele alljärgnevatel juhtudel:
– seade ei ole kodumajapidamiste elektri- ja     elektroonikaseade;
– seadmete kogusest tulenevalt ei ole need olnud jäätmevaldaja kasutuses, st jäätmevaldaja ei ole EE-seadme lõppvaldaja, vaid on seadme omandanud peale selle kasutuselt kõrvaldamist;
– seadmed sisaldavad muid jäätmeid või on saastunud ja võivad seetõttu kujutada ohtu vastuvõtukoha sanitaaroludele ja vastuvõtjate elule või tervisele.
Eestis tegutseb kaks tootjavastutusorganisatsiooni, kellele on üle antud elektroonikaseadmete käitlemise kohustus: MTÜ Elektri- ja elektroonikaseadmete Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu. Lisaks nendele organisatsioonidele saab kodumasinaid ja elektroonikajäätmeid viia metallkäitlusfirmasse Kuusakoski, kelle vanametalli vastuvõtukohad on olemas üle Eesti. Tootja peab lisaks elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete vastuvõtmisele, suunama need seadmed taaskasutusse. Seda nõuavad tootjalt nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õigusaktid. Lähimad elektroonikajäätmete käitlemise tehased asuvad praegu Soomes ja Leedus.
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumine aitab kaasa sellele, et vanad seadmed leiaksid maksimaalsel määral taaskasutamist ning ohtlikud ained ei jõuaks keskkonda.

18.06.2007

Esmaspäeval, 18.juunil 2007.a avati Põltsamaa vallas Pauastvere külas 1,1 ha suurusel alal Põltsamaa jäätmejaam.

Põltsamaa jäätmejaam valmis Põltsamaa, Pajusi, Puurmani valla ja Põltsamaa linna koostöös. Jäätmejaam läks maksma ligi 7,4 miljonit krooni, millest 6,6 miljoniga toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, ülejäänud osa lisasid omavalitsused.

Jäätmejaama saab üle anda vanapaberit ja pappi, klaas-, metall- ja plastpakendeid, elektri- ja elektroonikaseadmeid, ehitus- ja metallijäätmeid. Samuti saab ära anda suuremõõtmelisi jäätmeid (nt mööbel), autorehve, biojäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Lisaks on jäätmejaama territooriumil kavas arendada ka biolagunevate jäätmete kompostimist.

Jäätmejaama haldab AS Epler & Lorenz .

Põltsamaa jäätmejaam

Konteinerid

lindi lahti lõikamine

keskkonnaminister J. Tamkivi

27.04.2007

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse projektijuhid osalesid 27. aprillil 2007.a Türi linnas Raadiojaama tänaval istutustalgutel.

Talgute käigus istutati 70 mägimändi, lisaks istutamisele korrastati ümbrust kändude freesimise jäänustest ja talve jooksul tekkinud prügist Raadiojaama tänava haljasalal ning kraavipervedel kuni Torini.

Talgud Türi vallas

28.03.2007

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse esimees Mart Mäemets ja MTÜ EES-Ringluse juhatuse liige Margus Vetsa allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli, mille eesmärgiks on läbi ühise tegutsemise elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatel ja maaletoojatel lasuvate tootjavastutuskohustuste täitmise võimaldamine ning elektri- ja elektroonikaseadmete ja nendest tekkivate jäätmete kogumise korraldamine Kesk-Eesti piirkonnas.

Protokoll

Protokoll

 

27.03.2007

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus on alustanud läbirääkimisi MTÜ EES-Ringluse ja MTÜ Eesti Elektroonikaromuga, et arendada elektroonikajäätmete kogumist Kesk-Eesti piirkonnas.

KEJHK püüab leida koostöös taaskasutusorganisatsioonidega erinevaid elektroonikajäätmete kogumise võimalusi. Seni on toimunud seda liiki jäätmete kogumine AS Väätsa Prügila poolt korraldatud kogumisringide käigus ning elanikel on olnud võimalus viia tekkinud jäätmed kas Väätsa prügilasse või Türi jäätmejaama. Üheskoos on plaanis leida uusi võimalusi elektroonikajäätmete kogumiseks elanikkonnalt.