27.08.2007
Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.
1. mail 2004.a. jõustunud jäätmeseadus, seadis kohalikule omavalitsusele uued eesmärgid ja kohustused. Vastavalt jäätmeseadusele ja kohalike omavalitsuste poolt vastu võetud määrusele „Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord“ sätestatule kuulutaski MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus 10. juulil käesoleval aastal omavalitsuste nimel välja avaliku konkursi, mille eesmärk on ainuõiguse andmine ja jäätmevedaja leidmine olmejäätmete veoks järgmises kaheksas veopiirkonnas:
I piirkond – Ambla, Järva-Jaani, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru vald
II piirkond – Põltsamaa linn, Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vald
III piirkond – Koigi, Imavere, Paide, Väätsa ja Kõue vald
IV piirkond – Paide linn
V piirkond – Türi vald
VI piirkond – Võhma linn, Kõo, Suure-Jaani vald (ja Suure-Jaani linn)
VII piirkond – Kaiu, Kehtna, Käru, Vändra ja Kaisma vald ning Vändra alev
VIII piirkond – Märjamaa ja Raikküla vald
Pakkumisi konkursile võib esitada alates konkursi väljakuulutamise päevast kestusega 90 päeva ning konkurss lõppeb 10. oktoobril 2007.a.
Mis ettevõte on Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus?
Mittetulundusühing Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus asutati 2003.a. oktoobris 24 omavalitsuse poolt ning ettevõtte tegevuse eesmärgiks on jäätmehoolduse kavandamine ja korraldamine ning liikmete omavahelise koostöö teostamine lähtuvalt keskkonnakaitse ning säästva arengu põhimõtetest kasutades teeninduspiirkonnas ühtselt väljatöötatud ja kokkulepitud kliendisõbralikku keskkonnahoidlikku ja -säästlikku jäätmehooldust. Hetkel kuulub Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liikmeskonda 27 omavalitsust.
Mida tähendab korraldatud jäätmevedu?
Jõustunud jäätmeseadus näeb ette kohustuslikku prügiveolepingut iga kinnistu puhul, mis jääb tiheasustusalale. Tiheasustusala on iga linn ja alev, aga ka küla, kui kohalik omavalitsus nii on välja kuulutanud.
Korraldatud jäätmevedu tähendab, et omavalitsus määrab ära jäätmeveo piirkonnad, jäätmeveo teenustasu piirmäärad, jäätmeveo tingimused ja annab teatud piirkonnas konkursi võitnud vedajale ainuõiguse jäätmete äraveoks. Ainuõigus antakse käesoleva konkursiga kaheks aastaks. Vedaja ainuõiguse saamisest alates puudub teistel jäätmekäitlusettevõtetel õigus olmejäätmeid koguda ja vedada selles piirkonnas.
Iga jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks automaatselt pärast konkursil edukaks tunnistatud vedaja ja ainuõiguse andja vahelise lepingu sõlmimisega ning jäätmevaldajal tuleb sõlmida uus jäätmekäitlusleping. Antud kuupäevast alates peavad kõik jäätmevaldajad ehk siis kõik kinnis- ja vallasvara omanikud ( suvila ja aiandusühistud, korteriühistud, ettevõtted jne.) omama regulaarselt tühjendavat konteinerit. Lepingu mittesõlmimine ei vabasta jäätmetekitajat igakuisest prügi üleandmise kohustusest.
Omavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema vormikohase taotluse alusel, mille jäätmevaldaja esitab omavalitsusele.
Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise otsustab omavalitsus vastava korraldusega. Omavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine kui jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt andmeid oma jäätmete käitlemise kohta või esitab valeinfot, samuti kui jäätmevaldaja ei korralda oma olmejäätmete jäätmekäitlust nõuetekohaselt.
Millised on minimaalsed tühjendussagedused?
Jäätmemahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Minimaalsed mahutite tühjendamissagedused tiheasustuspiirkonnas on eramajades sagedusega vähemalt üks kord kuus, kortermajades vähemalt kaks korda kuus ja ettevõtetes, asutustes vähemalt üks kord kuus. Enamasti aga on vaja puhtuse tagamiseks konteinereid tihedamini tühjendada ning optimaalne tühjendussagedus määratakse kindlaks juba kliendi ja vedaja vahelises kokkuleppes.
Millised jäätmeliigid on hõlmatud korraldatud olmejäätmeveoga?
Korraldatud olmejäätmeveo alla kuuluvad:
– kodumajapidamises tekkivad segaolmejäätmed,
– kaubanduses, teeninduses, ja ettevõtetes, asutustes tekkivad ning koostiselt ja omadustelt segaolmejäätmetega samalaadsed jäätmed.
Korraldatud olmejäätmete alla ei kuulu:
– aia ja haljastusjäätmed nagu puuoksad, puulehed jm.
– eraldi konteineritesse kogutavad pakendijäätmed,
– ehitus- ja lammutusjäätmed,
– vedeljäätmed,
– ohtlikud jäätmed,
– elektroonikajäätmed,
– bussipeatuses, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ja haljasaladel tekkivad jäätmed,
– massiüritustel tekkivad jäätmed.
Olmejäätmete konteineritesse viskamisel tuleb jäätmed vajaduse korral pakkida suletult plastkotti, et need ei levitaks ebameeldivat lõhna, ei ohustaks tervist ega määriks konteinerit. Konteineri kaas ei tohiks jääda praokile vaid kaas peab olema suletud.
Korraldatud jäätmeveo eesmärk tarbijale?
Eesmärk on liita jäätmeveoga kõik jäätmevaldajad ning jäätmetekitajad. Uus süsteem peab tagama:
– jäätmete otstarbeka veo mis tähendab puhtamat ümbrust , vähem müra- ja õhusaastet, vähendama prügiautode poolt tekitatavat liikluskoormust,
– teadmise ja garantii, et korraldatud jäätmeveo perioodil on tagatud jäätmetekitajate poolt tekitatavate olmejäätmete võimalikult keskkonnahoidlik käitlemine ning stabiilne hinnataseme,
– jäätmete kogumise kohustuse täitmise kõigis majapidamistes ning ettevõtetes,
– et kaoksid ebaseaduslikud toimingud nagu jäätmete sattumine võõrale territooriumile, põletamine või selle sokutamine võõrastesse prügikastidesse.
– keskkonnahoiu parendamise.
Ühiskonnale tervikuna on märgatavalt kasulikum korraldatud jäätmeveo rakendamine kui koristada suvalisi prügistamise tagajärgi. Uut süsteemi ei rakendata mitte jäätmevedajate hüvanguks või inimõiguste kitsendamiseks, nagu võidakse arvata, vaid eelkõige elukeskkonna parendamiseks.
