Kuulutame välja uue korraldatud jäätmeveo konkursi

15.09.2010

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus kuulutab omavalitsuste nimel välja avatud pakkumise korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks kolmeks aastaks segaolmejäätmete veoks järgnevates veopiirkondades:

I piirkond – Ambla, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Roosna-Alliku vald
II piirkond – Pajusi, Puurmani, Põltsamaa vald ja Põltsamaa linn
III piirkond – Imavere, Koigi, Kõue, Paide ja Väätsa vald
IV piirkond – Paide linn
VI piirkond – Kõo, Saarepeedi, Suure-Jaani ja Tarvastu vald ning Võhma linn
VII piirkond – Kehtna, Kaiu, Käru, Vändra vald ja Vändra alev
VIII piirkond – Märjamaa ja Raikküla vald
Pakkumise kutsedokumendid väljastab avalduse alusel MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, Pärnu tn 52, 72712 Paide linn, alates  16. september 2010.a., tööpäevadel kella 09.00 -12.00. Eelnev etteteatamine tel: 385 2200, e-post: info@ejhk.ee
Pakkumiskutse dokumentide väljavõtmise tasu on 300 krooni tasumisega MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus arvelduskontole 10220034471019 SEB Pank, selgitus: “PKD (piirkonna number)”. Pakkumisaegseks tagatiseks on 20 000 krooni.
Pakkumised esitada eesti keeles MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusesse aadressil Pärnu tn 52, 72712 Paide linn, Järvamaa hiljemalt  21. oktoober 2010 kell 11:00.
Konkursiteade avaldatud ka väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Eesti Päevaleht.
/by

Biolagunevad jäätmed ei sobi olmeprügikasti!

26.04.2010

Vastavalt 2004.aasta Jäätmeseadusele §134 jõustuvad 16.juulil 2010.aastal piirangud biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise kohta.

See tähendab, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 45 massiprotsendi, alates 2013. aasta 16.juulist üle 30 massiprotsendi ning alates 2020.aasta 16.juulist üle 20 massiprotsendi. Seepärast tuletame teile meelde, et biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on taaskasutatav tooraine, mis on keelatud panna olmeprügi konteinerisse või kilekotiga prügikasti kõrvale. Biolagunevad jäätmed on orgaanilised jäätmed, millest saadakse vastavas jäätmekäitluskeskuses ümbertöötlemisel toitaineterikas muld.
Aia- ja haljastusjäätmed (puulehed, saepuru, okkad, niidetud muru, oksarisu, lillemuld, muud aiajäätmed) tuleb viia jäätmejaama või prügilasse või kompostida nõuetekohaselt eramu kinnistul lahtiselt aunas.
Köögi- ja sööklajäätmed (toidujäätmed, puu- ja köögivilja jäägid, kohvi- ja teepuru, kohvifiltrid, majapidamispaber, pabertaskurätikud) tuleb kompostida nõuetekohaselt eramu kinnistul kompostris või panna biojäätmete jaoks mõeldud pruuni konteinerisse. Biolagunevad jäätmed tuleb enne konteinerisse viskamist pakendada biolagunevast kilest või paberist kotti. Võib kasutada ka paberist jahu- ja suhkrukotti ning ajalehest valmistatud torbikut. Kindlasti ei tohi kasutada tavalist kilekotti või plastkarpi. Biojäätmetesse ei tohi visata ka muid kompostimiseks kõlbmatuid, vedelaid ega liigniiskeid jäätmeid. Konteineri määrdumise vältimiseks on olemas biolagunevast materjalist vooderduskotid, mis paigaldatakse konteinerisse pärast igat tühjendamiskorda. Biojäätmete kogumiskonteineri saamiseks tuleb  pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole.
Miks on selline seadusandlusest tulenev nõue vajalik?
–      Oluline on, et väheneks jäätmete ladestamine prügilatesse, millega on võimalik vähendada keskkonnariske.
–      Kui biolagunevad jäätmed visata olmeprügi konteinerisse, ei ole neid hiljem võimalik taaskasutusse suunata.
–      Valikkogumisega on võimalik vähendada olmejäätmete veole tehtavaid kulutusi.
/by

Korraldatud jäätmeveo konkursi rakendamisest

14.02.2010

Leping MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja olmejäätmete veoõiguse saanud AS Veolia Keskkonnateenused vahel sõlmiti 17.jaanuaril 2011.aastal. Ainuõigus olmejäätmete veoks anti vedajale 3 aastaks.

Sõlmitud lepingu kohaselt alustab vedaja korraldatud olmejäätmete vedu alljärgnevalt:
1.märtsist 2011 – 28.veebruarini 2014
– Paide linn
– Imavere, Koigi, Kõue, Paide ja Väätsa vald
– Kõo, Saarepeedi, Suure-Jaani, Tarvastu vald ja Võhma linn
1.aprillist 2011 – 31.märtsini 2014
– Ambla, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Roosna-Alliku vald
– Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa vald
1.maist 2011 – 30.aprillini 2014
– Kaiu, Kehtna, Käru, Vändra vald ja Vändra alev
– Märjamaa ja Raikküla vald.
Klientidega suhtlemiseks teavitab AS Veolia Keskkonnateenused jäätmevaldajaid jäätmeveo olulistest tingimustest kirjalikult ühe kuu jooksul enne veoperioodi algust.
Jäätmevaldajad, kellel ei ole jäätmekonteinerit, tuleb vastav jäätmekonteiner omale soetada või rentida. Konteineri ostu puhul kehtib vaba turg, neid võib osta ja rentida AS-lt Veolia Keskkonnateenused või mõnelt teiselt ettevõttelt.
Lepingu mittesõlmimine ei vabasta kohustusest liituda korraldatud jäätmeveoga.
/by

Korraldatud jäätmeveo ainuõigus vedajaga pikenes ühe aasta võrra

28.01.2010

Alates käesolevast aastast pikendas MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus vedajatega jäätmeveolepingut ühe aasta võrra.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse otsusega  anti korraldatud jäätmeveo ainuõigus vedada jäätmeid kõigis 8-s veopiirkonnas järgnevalt:
piirkond nr 1 (Ambla vald, Järva-Jaani vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Koeru vald):                      
Ragn-Sells AS   tähtajaga  1.03.2010 –  28.02.2011
piirkond nr 2 (Põltsamaa vald, Pajusi vald, Puurmani vald, Põltsamaa linn):
Ragn-Sells AS   tähtajaga  1.03.2010 –  28.02.2011
piirkond nr 3 (Koigi vald, Imavere vald, Paide vald, Väätsa vald, Kõue vald):
Resk OÜ   tähtajaga  1.02.2010 –  31.01.2011
piirkond nr 4 (Paide linn):
Jõgeva Elamu AS   tähtajaga 1.01.2009 – 31.12.2010
piirkond nr 6 (Võhma linn, Kõo vald, Suure-Jaani vald):
Veolia Keskkonnateenused AS   tähtajaga  1.03.2010 –  28.02.2011
piirkond nr 7 (Kaiu vald, Kehtna vald, Käru vald, Vändra vald, Vändra alev):
Ragn-Sells AS   tähtajaga  1.02.2010 –  31.01.2011
piirkond nr 8 (Märjamaa vald, Raikküla vald):
Ragn-Sells AS   tähtajaga  1.02.2010 –  31.01.2011
Ainuõiguse pikendamine vedajatega tähendab seda, et ka kõikide jäätmevaldajate lepingud vedajaga pikenesid, mistõttu peab vedaja jäätmeveo muudatustest ning olulistest tingimustest omakorda teavitama jäätmevaldajaid.
Jäätmevaldajad kel on seni oma elu- või asukohajärgsele omavalitsusele esitatud korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitumise taotlus, tuleks nimetatud avaldus teha pikenenud veoperioodiks nüüd uuesti. Kirjalikud avaldused-taotlused tulevad kindlasti esitada ka neil, kes teatud tingimuste tõttu esmakordselt ei soovi uuel alanud perioodil jäätmeveoga liituda.
Mitteliitumise teatud tingimusteks ehk erijuhtudeks on näiteks ettevõtted, kes omavad pikaajalise kehtivusega komplekslube, jäätmetekkekohad, kus teed kinnistuni on prügiautole ligipääsmatud, mistõttu inimene peab ise oma jäätmeid käitlema. Kui kinnistul ei ole hoonet (näiteks põlenud või lagunenud majad), lisaks jäätmetekkekohad, kus mingil põhjusel elutegevust ei toimu või toimub perioodiliselt.
Erandjuhul võivad vabastust taotleda ka inimesed, kes elavad näiteks mõne prügila või jäätmejaama vahetus läheduses viies prügi ise ära. Kuid ka need, kes oma prügi ise käitlevad, tuleb teatud tähtajaks esitada kohalikule omavalitsusele aruanne, mil moel ta oma jäätmetega on toiminud. Oluline on, et tegevust tõestaks sellekohane tšekk.
Jäätmevaldajad, kes viivad oma jäätmed teise leibkonna prügikasti, peavad samuti oma aruandesse selgituseks panema selle, mil moel ta jäätmetega on toiminud.
Mitteliitunud, kes oma avaldusi-taotlusi uueks alanud jäätmeveo perioodiks ei pikenda, liidetakse mitteliitumise tähtaja lõppedes automaatselt korraldatud jäätmeveoga.
/by

Riigihange „Võhma jäätmejaama ehitustööd“

22.12.2009

Riigihanke „Võhma jäätmejaama ehitustööd“ avamine toimus 25.novembril 2009, kus pakkumusi vaatas läbi ja hindas selleks moodustatud komisjon.

Hankedokumentides ettenähtud tähtajaks esitasid oma pakkumused 16 ehitusettevõtet:
OÜ TAVT, AS Irbistero, AS Facio Ehitus, Wesico Projekt OÜ, Maveter OÜ, Silindia OÜ, Valmap Grupp OÜ, YIT Ehitus AS, Eston Ehitus AS, AS Projekt E, AS KEK-i Ehitus, AS KPK Teedeehitus, OÜ Valga Teed, Eviko AS, Vändra MP OÜ, AS Paide MEK.
Komisjon kedagi tagasi ei lükanud. Kontrolliti pakkujate kvalifikatsiooni ja pakkumuste vastavust riigihanke kutses esitatud tingimustele, hinnati ja selgitati välja edukas pakkumus.
Riigihanke „Võhma jäätmejaama ehitustööd“ edukaks pakkujaks tunnistati OÜ Silindia esitatud pakkumus, kui vastavaks tunnistatud ja pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama maksumusega pakkumus.
/by

Koigi Vallavalitsus muretses vallale juurde 3 uut pakendikonteinerit

17.09.2009

Kuna kodumajapidamises on üheks enam tekkivateks jäätmeteks pakendijäätmed, otsustas Koigi Vallavalitsus paigaldada valda juurde veel 3 pakendikonteinerit.

Sellega loob omavalitsus elanikele võimaluse jäätmeid sorteerida ning olmeprügi kulusid vähendada, kuna pakendeid saab ära anda tasuta.
Kuidas pakendijäätmeid sorteerida?
–    Koguge panditaara muudest pakenditest eraldi ja tagastage see kogumispunkti.
–    Kõik pakendid peavad olema tühjad, puhtad, vajaduse korral loputatud, sest toidujäätmetega pesemata pakendid hakkavad haisema ja  nende kvaliteet võib langeda. Pesemata tetrapakid lähevad hallitama.
–    Alumiiniumfoolium (näiteks hõbepaber) tuleb visata olmejäätmete konteinerisse.
–    Klaastaarale võib külge jätta paberist sildid.
–    Metallpurgid ja plastikpudelid tuleb ruumi säästmiseks kokku pressida.
–    Metallpurgi sisse ei tohi visata muid jäätmeid (näiteks suitsukonisid).
–    Plastik- ja klaaspudelilt tuleb eemaldada kork ja korgi krae, sest need on teisest materjalist.
Teine võimalus kuhu elanikud oma pakendijäätmeid viia saavad on Koigi keskkonnajaam. Sinna võib tasuta ära anda teisigi taaskasutatavaid jäätmeid nagu vanapaber ja papp, ohtlikud jäätmed, elektri- ja elektroonikajäätmed ning suurjäätmed.
Koigi keskkonnajaam asub aadressil Koigi Võimla kinnistu, Koigi küla, Koigi vald  ning on avatud:
E,K, R 10-13
L 10-15
T,N,P  suletud
Täiendavat infot saab Koigi valla maanõunik Heinar Leedmaa`lt telefonil 384 6434.
/by

Muutuvad joogipakendi tagatisraha märgised

05.08.2009

Alates 1.jaanuarist 2010 peavad kõik esmakordselt turule lastavad tagatisrahaga pakendid kandma uut ABCD-märgistust, samas pandimärgi kujutis ei muutu.

Uue korra kohaselt ei märgita pakendite etikettidele enam pandipakendi hinda kroonides, vaid trükitakse tähised  A, B, C või D. Iga täht tähendab konkreetset summat ja näitab, kui palju pakend maksab.
Edaspidi tähistatakse uued kehtestatud tagatisraha suurused vastavalt pakendi materjalile järgmiste tähemärkidega:
1)   plastist ühekorrapakend mahuga 0,5 liitrit või väiksem (0,5 krooni) – A
2)   plastist ühekorrapakend, mille maht on suurem kui 0,5 liitrit (1 kroon) – B
3)   metallist ühekorrapakend (0,5 krooni) – C
4)   klaasist ühekorrapakend (1 kroon) – D
5)   klaasist korduskasutuspakend (1 kroon) – D
6)   plastist korduskasutuspakend (1 kroon) – D
Sellise märgistuse rakendamiseks on mitmeid põhjusi. Eelkõige võimaldab ABCD-märgistus muuta tagatisraha suurust nii tootjate kui ka tarbijate jaoks paindlikumalt ning märksa väiksema aja- ja rahakuluga. ABCD-märgistuse kasutamise korral, kui muutub tagatisraha suurus, ei ole vaja pakendeid ja etikette vahetada ka siis, kui Eesti läheb üle Euroopa Liidu ühisrahale euro.
Praegu võib Eestis vana märgistusega tooteid müüa kuni kauba lõppemiseni, samuti ei ole tarbijatele seatud tagastamise ajapiirangut.
Pandipakendite tagastuspunktidesse pannakse üles info, milline rahaline väärtus eri tähisega pakenditel on.
Tagatisrahasüsteemi kaudu kogutavad pakendid on standardiseeritud (teatud kuju, mõõtmete vms kokkulepitud omadusega). See aitab tagastuspakendit teistest samalaadsetest pakenditest kergesti eristada ning kogumissüsteemiga sobitada. Sellest tulenevalt kogutakse tagatisrahasüsteemi kaudu elanikkonnalt eelkõige joogipakendeid. Nii on ka Eestis kehtestatud tagatisraha õlle,  vähese etanooli­sisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry  ja karastusjoogi klaasist, plastist ja metallist (nt alumiinium) korduskasutuspudelile ning ühekorrapakendile (pudel, purk).
Tagatisraha ei ole kehtestatud alkoholi (nt viin, liköör) ja veini pudelitele ning kihilisest kartongist joogipakendile, kuna nimetatud joogipakendid võivad olla väga erineva kuju ja suurusega.
/by

Suurpuhastus algab iseendast

13.04.2009

Esimesed soojad ja päikselised ilmad on lõpuks päral. See toob kaasa rõõmu ja naudingut, kuid ka tõsiasja, et meie koju on jõudnud sigineda palju tolmu, mustust ja kila-kola. Käes on kevad – suurpuhastuse aeg!

Suurpuhastust võiks alustada ebaoluliste ja kasutuseta asjadest vabanemisega. Selleks on tark vaadata üle kõik kapisisud, panipaigad, keldririiulid ja garaažinurgad. Kindlasti on jäänud kuhugi liiga kauaks olelema laste ära mängitud lelud, üksikud katkised kööginõud, unustatud riideesemed või ära loetud raamatud. Mõningaid esemeid võib olla isegi topelt. Seega ära kõhkle üleliigseid asju oma elamisest välja sorteerima, sest need kõik on ruumi ja tolmu kogujad.  Vabanemine nendest aga teeb su koristamise palju lihtsamaks ja vähem aega nõudvamaks.
Üleliigsed uued või hästi kasutatud asjad on head ära kinkimiseks või annetamiseks. See oleks kindlasti meeliliigutav tegu saajale ja südantsoojendav andjale. Pealegi oleks selline käitumine meie ühiskonna majanduslikku olukorda arvestades hetkel asjakohane.
Kasutatud või sulle kasutute asjade ära andmiseks, kinkimiseks, müümiseks või annetamiseks saad kasutada ka interneti abi, kuulutada oma soovi lehes ja raadios või viia lähimasse taaskasutatud asjade poodi. Katkiste ja kasutuskõlbmatute asjade teekond viib loomulikult prügimäele.
Ära unusta ka ununenud asjade korduvkasutamist. Miks mitte võtta välja pööningult  leitud vana moest läinud raamitud pilt ja asendada raam sulle uue sobilikuma pildiga, mis leiab koha hoopis  sinu öökapil. Korduvkasutada saab ka sahtli kogunenud vanu õnnitluskaarte. Kaasa lapsed käelisse tegevusse nagu lõikamine ja liimimine ning tehke koos vanadest kaartidest uued. Nii saate kasu kolmekordselt: saate lahti vanast, luues midagi uut ja veetes toredalt aega koos oma laste või lastelastega.
Kindel koht tänapäeva temaatikas on taaskasutamisel. Seda on lihtne täita, kui korjad kokku kodus vedelevad vanad ajalehed, ajakirjad ja viid need sinisesse üldkasutatavasse konteinerisse taaskasutamiseks. Kodumajapidamises väga kiiresti koguneva pakendi ja erinevat sorti taara aga kollasesse konteinerisse.
Suurpuhastust tehes ei saa me mööda puhastusvahenditest. Kaubandusvõrgus müüdavad kemikaalid, mis kõiki tuntud baktereid tapavad, on pigem kahjulikud kui kasulikud, kuna nõrgestavad sinu immuunsust ja organismi loomulikke kaitsereaktsioone. Kasuta pigem lihtsaid koduseid vahendeid nagu söögiäädikat, söögisoodat, vett, nuuskpiiritust, sidrunimahla, kartuli- või maisitärklist, vedelseepi, booraksit.
Käituda rohelisena on meil teinekord kasulikum, säästlikum  ja tervislikum kui me ise seda arvame.
/by

Plast võtab ookeanides võimust

23.01.2009

Hambaharjakarp, singipakk, puudritoos… argipäev koosneb materjalist, mis peatamatult hävitab meie elukeskkonda.

See käepärane, odav ning mugav plastik näitab oma õelat iseloomu ka Vaikse ookeani põhjaosas, kuhu on moodustunud kaks ujuvat tohutut suurt prügimäge. Üks neist algab California läänerannikult ja teine on mõnesaja kilomeetri kaugusel Jaapani rannikust. Kokku on nendel parvedel sada miljonit tonni jäätmeid, kus ujub lõpmatu vaibana kilekotte, pudelikorke, kirjut prügi. Iga viies prügi on pärit laevadelt, mis lasevad oma jäätmed merre. Plastikprügi tõttu surevad tuhanded vaalad, delfiinid, hülged, kilpkonnad ja linnud igal aastal aeglast ning piinarikast surma. Surmalõksuks on näiteks joogipurkide pakenditena plastikrõngad, millesse loomad takerduvad ja lõpuks surevad. Plastmassist asjad ei lagune nagu looduslikud materjalid, vaid päikesevalgus ja lainetus lagundavad plastiku peenteks tükkideks. Kalade silmis näevad plastmassi osad välja nagu maitsev plankton ja nad ahmivad seda muretult. Plastmassi on söögiks piisavalt, sest Vaikse ookeani jäätmete keeristes on plastmassi helbeid juba kuus korda rohkem kui planktonit. Plastmass kogunebki tasapisi kalade organismi ja katab need seestpoolt. Plastmass liigub toiduahelaski hoogsalt edasi, sest kalade kaudu jõuab plast lindude seedeelunditesse. Ühendriikide keskkonnaprogrammi järgi sureb igal aastal ühtekokku üle miljoni linnu ja sada tuhat meres elavat imetajat kas süües ekslikult plastmassi või jäädes sellesse kinni. Surnud kalade hulka ei julge keegi isegi pakkuda.
Rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace arvestuse kohaselt kõigist igal aastal toodetud sajast miljonist tonnist plastmassist jõuab 10 % merre. Plastmassi helbeid täis pöörised on vaid osa probleemist, sest suurem osa plastist jääb mere põhja. Keegi ei tea, missugust hävingut see seal põhjustab. Ookeani põhjade ökosüsteeme tuntakse esialgu veel üsna halvasti.
Vaikne ookean on vaid üks näide meie elukeskkonda ümbritsevast plastmassist, sest plasti on meres kõikjal, samuti Euroopa rannikul. Hollandi uurijad on välja arvutanud, et Põhjamere põhjas on 110 plastjäädet iga ruutkilomeetri kohta. Samade uurijate arvates on sellel alal elavatest tormilindudest 95% -1 elundites plastmassi. Belgias leiti üheainsa linnu kõhust 1600 plastmassosa.
Homme võib seesama plast olla praes meiegi taldrikul.
/by

Riigihange “Suure-Jaani jäätmejaama projekteerimis-ehitustööd”

29.12.2008

Pakkumused avati 17.detsembril 2008.a. kell 12:10 Paides MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ruumides.

Hankedokumentides ettenähtud tähtajaks esitasid oma pakkumused 13 ehitusettevõtet:
–    Remet AS
–    TAVT OÜ
–    Parmeron AS
–    Triaad Grupp OÜ
–    KPK Teedeehitus AS
–    Facio Ehituse AS
–    Merko Tartu AS
–    Talter AS
–    AS Valmap Grupp
–    Skanska EMV AS
–    OÜ Silindia
–    Tafrix OÜ
–    Eviko AS
Pakkumused avati MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse otsusega moodustatud komisjoni poolt. Komisjon kontrollis esitatud pakkumuste vastavust hankedokumentides ära toodud pakkumuste struktuurile ja dokumentide loetelule.

Riigihanke “Suure-Jaani jäätmejaama projekteerimis-ehitustööd” edukaks pakkujaks tunnistati OÜ Silindia esitatud pakkumus, kui vastavaks tunnistatud ja pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige madalama maksumusega pakkumus.

/by